jääb alles vaid see mis õhkab endast midagi head.
nutt, hala ja pisarad jätan tahaplaanile - igaühel endal seda piisavalt, pole vaja minu oma lugeda.

loodame, et luulepisik millalgi välja lööb,

kõike parimat

karu

taevaväravatest punast karva saatan

kas kellegi hea leidmine on vale,
kui seda ei ole pingsalt otsitud.
kas tundub see teistele hale,
kui oled leiust segi räsitud.
kas on väär palju loota,
kui tunne on siiras ja tugev,
kas on õige öelda "oota"
see tunne pole eales raugev.
kas on palju tahta kedagi,
kelle jaoks tulla ja olla.
kas on liig jätta endale mittemidagi,
lasta enda hing sinu valla.
kas imelik neid hetki hoida on,
kus südamest naersid sa.
kas muutub su põsetoon,
kui ütlen et naudin su lõhna.
kas on paha, et sinusse armunud ma,
kui sa ise seda ei teagi.
kas võiksime koos lasta silmad looja,
toetaksid minu najale oma peagi.
kas laskuksime unenägudesse,
kus on kõik nii nagu me tahame.
kas võiksin kiigata sulle sisse -
su olemust nautida veel...

sõbrapäevaks

olgu see sõbrapäev nii kommertslik kui tahes, on selles siiski mingi iva sees.
muidugi sõpru tuleks tänada ja tunnustada koguaeg, mitte ainult ühel päeval aastas!

aga siiski, kõik sõbrad kes vaatavad seda uinuvat blogi, või kõik teised inimesed kellel oleks vaja miskit uut värssi sõbrapäeval levitada, annan teile oma väikse loomingu. kasutage, levitage, postitage, kirjutage, aga palun - jätke autorita(et te enda pähe seda ei võta :P), või pange minu nimi autoriks :)



kas sõprust annaks mõõta
või panna kaalukausile?
või sinisilmselt loota
et, ei kaoks ta kusagile?

tagataskust võtta välja,
kui kimbutamas mure
sõbra juurde tuhatnelja,
kui tunne südames on kare.

siiski meeles hoia seda,
et sõprus pole mitte asi.
pole mida, vaid keda!
ja hoopis tunded, mitte masin.

hoia sõpra kui kullavara,
pea kallimaks kui rahatähte
hoia ligidal, ära tõuka ära
emba vastu, kasvõi salamahti