pilv, teine, kolmas, mitmeid paistmas veel
valgelt kohevad, kuid samas kanda nad ei jõua
siiski siin nad on, ees minu lõpmata teel
edasi sõua, mõtlen endamisi, Sõua!

möödun neist vilkalt otsides jälgi
mis viitaks, et siit rännanud üks vari
peab olema vaikselt, ei tohi teha lärmi!
muidu laiali jookseb inglite kari.

olen mõtteis, peas ainult üks ingel
süda karjumas - andke nüüd abi!
ahhhaaa leidsin! seal! ning veel
temaga koos terve inglite vägi

äkki eikuskilt, kadunud on kõik nad!
nii valged inglid kui kohevad pilved
hetke pärast vaid alles sa aru saad
et kukkunud oled alla üpris kõrgelt.

sa mu mõistuses ringi luusid,
igal kujul, igas nurgas, iga aeg
seega küllap sa ka mu mõtteid kuulsid
kolistamas seal üks väike vaev

püüdsin sind püüda, anna andeks
et, piirata tahtsin su vabadust.
lolli peaga torkisin seda tuld,
mille jaoks polnud mul kustutust.

mu pööninguil sinu pilte veel leiab,
ka mälestuseks su inglitolm.
ei ole siiski sa mälestus ainult,
vaid tunne mis nüüdseks tumm.





ja tuligi lõpp :) vahest ikka need tunded räägivad, ja täna otsustasin nad ka puurist välja lasta.

läikiv pistoda tantsib su peos
sealt peegeldumas valguse mäng
kas hävitad kõik selle mis ilus
kas uueks koduks mul surnute säng?

su sõnade tera on kiire
kuid puudu ei jää siingi valust
ma tunnen, et miski torgib
kas ei vääri me puhast uut algust?

kord nägin üht võrratut neidu,
kel silmad kui tähtede sära
see kui kuradi enese magnet
mis võlus mu mõistuse ära

ta hääl ajas pea segi,
ja jalad ära mult niitis
kui terit'tud vikati tera
mis sihitult ringi vehkis.

nagu vang ma ahelais olin,
ja olen siiamaani
selle võrratu neiu kütkeis,
ei saa peatada armunu traavi.

nagu näed, olen neetud su külge
nii hinges mõistuses ja kehas
kuigi mulle see olukord sobiks,
ei taha ma teha sul paha

kui sulle mu ahelad ei sobi,
ja vabana lennata tahad,
siis tõsta käsi ja löö,
ning tunne end ahelaist vabalt.

karu vibutab käppa, ja tervitab kõiki tagasi

servus!
otsustasin enda mõtisklused maailma veebis taaselustada. varem ehk teadsite minu kraami "painkillah.blogspot.com" nurgakese all, kus ma erineva maailmas leiduva saasta peale kurjalt rusikat vibutasin ning fraase tulistasin.
kahjuks/õnneks üks hetk suri asi lihtsalt ära, kuna ei leidunud enam piisavalt närvesöövaid teemasid, mida oleks võinud analüüsida/maha teha, ja ka viitsimine oli otsakorral.

miks otsustasin asja uuesti elustada?
tundsin, et pasa avaldamisega maandan enda stressi, kuigi parim on pasast diskuteerida siiski sõprade ja rocki seltsis, kus jutt on libedam ja jaburam (kindlasti ka parem, humoorikam, ilusam, targem, geniaalsem jne) kui mistahes virtuaalses keskkonnas.
nii, et tere tulemast tagasi, keda minu pritsung peaks huvitama. loodan, et uued asjad on piisavalt head, et kellegile huvi pakuvad. nende viisakustega alustame seda tsirkust, kus peaesinejaks karu.