pilv, teine, kolmas, mitmeid paistmas veel
valgelt kohevad, kuid samas kanda nad ei jõua
siiski siin nad on, ees minu lõpmata teel
edasi sõua, mõtlen endamisi, Sõua!

möödun neist vilkalt otsides jälgi
mis viitaks, et siit rännanud üks vari
peab olema vaikselt, ei tohi teha lärmi!
muidu laiali jookseb inglite kari.

olen mõtteis, peas ainult üks ingel
süda karjumas - andke nüüd abi!
ahhhaaa leidsin! seal! ning veel
temaga koos terve inglite vägi

äkki eikuskilt, kadunud on kõik nad!
nii valged inglid kui kohevad pilved
hetke pärast vaid alles sa aru saad
et kukkunud oled alla üpris kõrgelt.

sa mu mõistuses ringi luusid,
igal kujul, igas nurgas, iga aeg
seega küllap sa ka mu mõtteid kuulsid
kolistamas seal üks väike vaev

püüdsin sind püüda, anna andeks
et, piirata tahtsin su vabadust.
lolli peaga torkisin seda tuld,
mille jaoks polnud mul kustutust.

mu pööninguil sinu pilte veel leiab,
ka mälestuseks su inglitolm.
ei ole siiski sa mälestus ainult,
vaid tunne mis nüüdseks tumm.





ja tuligi lõpp :) vahest ikka need tunded räägivad, ja täna otsustasin nad ka puurist välja lasta.