läikiv pistoda tantsib su peos
sealt peegeldumas valguse mäng
kas hävitad kõik selle mis ilus
kas uueks koduks mul surnute säng?

su sõnade tera on kiire
kuid puudu ei jää siingi valust
ma tunnen, et miski torgib
kas ei vääri me puhast uut algust?

kord nägin üht võrratut neidu,
kel silmad kui tähtede sära
see kui kuradi enese magnet
mis võlus mu mõistuse ära

ta hääl ajas pea segi,
ja jalad ära mult niitis
kui terit'tud vikati tera
mis sihitult ringi vehkis.

nagu vang ma ahelais olin,
ja olen siiamaani
selle võrratu neiu kütkeis,
ei saa peatada armunu traavi.

nagu näed, olen neetud su külge
nii hinges mõistuses ja kehas
kuigi mulle see olukord sobiks,
ei taha ma teha sul paha

kui sulle mu ahelad ei sobi,
ja vabana lennata tahad,
siis tõsta käsi ja löö,
ning tunne end ahelaist vabalt.